Published on January 25, 2008
in music.
Käesoleval aastal selgub, mis seisus on kunagised triphopi suurtegijad, sest mitmed ilmutavad end taas.
Pole küll päris kindel, kuid tubli poolteist aastat on õhus olnud jutud Massive Attacki uuest plaadist nimega “Weather Underground”. Esimese trip-hop plaadi “Blue Lines”, kuigi trendinimena imbus trip-hop avalikkusse hiljem, ilmutanud bändis on kaasa löönud ka Tricky, kelle kauamängiv “Knowle West Boy” saabub millalgi aprillis. Plaat on nime saanud piirkonna järgi, kus Tricky Bristolis üles kasvas; oodata on tagasipöördumist ka muusikaliste juurte poole.
Uus plaat saabub ka Tricky esimestel plaatidel kõlanud Alison Goldfrappil, kelle omanimeline bänd (koos Will Gregoryga) alustas trip-hop liikumisest tugevalt mõjutatud muusikaga. Lisaks naaseb üks teine Tricky jaoks läbi aegade oluline kaasalööja (ka eraelus): Martina Topley-Bird, kes seni üllitanud ka ühe sooloplaadi. Nüüd teeb Martina koostööd Gnarls Barkley ajudemehe Dangermouse’iga ja „Valentine“ järgi võib otsustada, et domineeriv on siiski rõhumine Martina häälele ja tema meinstriimveetlusele. Albumi nimeks „The Blue God“ ja myspeissis veel lugusid.
Kõige kauaoodatum on aga ühe tuntuma trip-hopi bändi, Portisheadi, kolmas stuudioreliis „Third“, mis alustab rännuteed 14. aprillil.
Jah, tuleb huvitav kevad. Aga elame veel veebruari üle ja seni võib kuulata Martina Topley-Birdi uut lugu „Valentine“.
Tags:
comeback,
goldfrapp,
martina topley-bird,
mp3,
portishead,
tricky,
trip-hop
Bänd, mille liikmete hulka kuuluvad ka kanged narkootikumid ning mis kõlab nagu Monotone sex, Vanity 6000 ja Princess Rogers on Speed. X Districti koordineerivad ei-tea-mitmenda-laine-Detroidi- technomees Jimmy Edgar ning keegi-Leedsi-neiu Laura Clarke. Saundi poolest nagu Jimmy Edgar ikka: fluiidne ja veidi soulilikum tumeelectro, kuid seekord vähem viltu.
Tags:
detroit,
electro,
jimmy edgar,
mp3,
x district
Palju ma neist ei tea, kuid Mahjongg on pärit Chicagost. Nende myspace annab küll miskise kirjelduse, kuid see kõlab nagu muinasjutt ning palju rohkem polegi sellest kollektiivist teada peale nende lugude ja järgmisel kuul ilmuva teise plaadi. Kui meeldib !!! (chk chk chk) või Out Hud, siis võib vast soovitada.
Tags:
electrock,
industrial,
mp3,
post rock
Frankide Kitsuné leibeli “Maisoni” viiendal kogumikul ilmutab Fischerspooneri uus lugu “The Best Revenge”. Vahepealsed rokimõjud on kõrvale heidetud ja kuulda võib üllatavalt hoopiski saksofoni. Muidu on tegemist perfomancepoppi tegevalt bändilt üsnagi oodatava standartse electroüllitisega, olles samas mahedam (ka vokaalilt) kui nende varasem kraam. Igatahes ilmub see ka singlina ning uuel aastal on oodata rohkem uut materjali.
Tags:
dance,
electroclash,
electropop,
fischerspooner,
mp3
Ideaalis võiks just Pinch Burialiga raadioeetri pärast võidelda. Pinchi dubstep pole samas teistest žanritest nii eristatud, pigem sulandub üleüldisesse skenesse sisse ja ei eemaldu liialt ei grime’ist ega isegi r&b’st.
Pinchi esimene kauamängiva “Underwater Dancehall” nimi on sisu suhtes üsnagi aus. Siiski on stiiliks dubstep, aga mitte liialt domineerivalt (vokaalid, grime/dancehall). Õigupoolest tasub ära märkida, et album koosneb kahest kettast: esimene vokaalidega, teine ilma. Viimast pole kuulanud, aga crossover hitipotentsiaali ongi esimesel poolel vast rohkem. Teine sisaldab peamiselt samu lugusid, kuid instrumentaalses vormis (tihti ka originaalid).
“Get Up” ja “Battered” (mõlemil laulab Yolanda) on niiöelda kõige sõbralikumad hitid. “Brighter Day” ja “Trauma” kõige tumedamad; esimesel neist täpikesi melodicalt, viimane aga oleks justkui hiiliv ja vaikne äikesetorm. “Airlock” pressib vast kõige loomulikuma dubstepina, kuid sellele järgneb ballaadilikult meloodiline “One Blood, One Source”.
Kui Buriali “Untrue” oli veidi etteaimatav (vaatamata haibile väga hea), siis Pinch üllatab veidi rohkem ja pakub ses mõttes huvitavamat ning erinevamat kuulamist.
Rating: 
Kuula: Pinch - Get Up (ft. Yolanda)
Tags:
dubstep,
grime,
mp3,
rated
Modeselektor on juba aastaid koos töötanud Saksa duo; seotud on nad Ellen Allieni leibeli BPitch Controliga. Muusika on tugevalt technohõnguline, kuid leiab piserdatult nii hip-hopi, dubstepi kui electrot. Selline stilistiline eklektilisus aga sobib neile.
Siit leiab käputäie täiesti ideaalset tantsumuusikat. “Godspeed”, tagasihoidlik avalugu, on nende debüütplaadile vast kõige sarnasem, muu on uudsem. Plaadi parimad träkid on urban mõjudega ja vokaalidega: “200007″ ja “The Dark Side of the Sun” ning “Hyper Hyper”. Singel “Black Block” (video allpool) ja lõpulugu “Déboutonner”, mis on plaadi electrohiiud, võiks hästi istuda SMD ja Justice’i fännidele. IDM armastajad võiks kuulata aga “Edgarit”.
Modeselektor on lugudel appi võtnud üsnagi mitmeid ja eripalgelisi lauljaid, vast tuntuim neist on Thom Yorke, kelle vokaalid ängitsevad dubsteppival lool “The White Flash”. Kuigi Yorke’i tämber mulle isiklikult ei istu, sobib see siia valatult.
Siiski, mõned lood ei anna plaadile otseselt juurde ja venitavad seda liialt pikaks (”BMI” ja mõned lühikesed mõneminutilised lood, mille võiks ka vabalt vahele jätta). Samas siit leitav lugude erisus pakub kõigile midagi, aga mitte stiilis, et leiadki paar-kolm kuulatavat lugu, pigem ikka istub terve plaat ja mõnest loost saab suur lemmik.
Rating:
The White Flash (with Thom Yorke)
Tags:
electro,
favourites,
mp3,
rated,
record,
techno,
video
Paljude eestimaalaste lemmikbändi Depeche Mode’i David Gahan jätkab sooloradadel. Laulukirjutajana on ta suhteliselt uus: Depeche Mode’ile kirjutas alles ‘Playing the Angel’ jaoks. Ka tema esimene sooloüllitis ei jäänud Depeche’ist liialt kaugele ei kõlaliselt ega meeleolult. Samas lauljana on ta ainult kasvanud, kasutades ikkagi teiste laulukirjutajate kaasabi.
Nüüd on ta leidunud uue tee (žanrit siiski vahetamata). ‘Hourglass’, uus kauamängiv, on kuuldavasti pigem sarnane DMi järglastega (nagu Nine Inch Nails). ‘Deeper and Deeper’ (myspace) on tasakaalukalt agressiiv-ürgne, aga Dave’i vokaal on pigem tahapoole surutud, sündid on endiselt suured ja elajalikud. Plaadini veel nädalake aega, kuid esimene singel ja video ‘Kingdom’ on väljas.
Kingdom on klassikaline synthpop, veidi varjatult ja müstilisena; mixinud on seda nii Digitalism kui Booka Shade.
Kuula: Dave Gahan - Kingdom (Digitalism Remix)
Tags:
mp3,
synthpop,
uk,
video
Oli kunagi Sheffieldis selline muusika, mis tantsles hingestatud kehale mõeldud funki ja disko ning külmema ja raskema animatrooniliselt masinlikuma muusika piiril, mis sai oma alged Kraftwerkist, hip-hopist ja electrost. Naudingupõhimõttele ehitatud mehhaniseeritud funk-machina, see oli WARP Recordsi algus.
6 tundi võttis aega, et teha lugu. Sellist, mis täidaks terve ruumi süntekatega, puuduvad efektid, samas on kõik vägagi efektne. Helidekogumikku ei osatud pealkirjastada, niisiis sündiski “Track With No Name”, seejärel andsid sõbrad endile nimeks Forgemasters.
Klubirahvas hullus sellise sünteetika peale, 1000 isepressitud koopiat sulandusid nädalaga massidesse. Warp Records lasi selle välja 17. augustil 1989. See oli nende esimene pressing. Sheffield Bleep (house ja techno segamini) oli alanud. Järgnesid Nightmares on Wax, Sweet Exorcist, LFO (kellest sai üks mu lemmikuid), Tricky Disco.
Kuula: Forgemasters “Track With No Name”
Tags:
favourites,
forgemasters,
history,
house,
mp3,
uk,
warp records
Published on August 12, 2007
in music.
Leibeli Kompakt, mis on tuntud on minimaliga, kaks nime, Superpitcher ja Michael Mayer, on teinud koos plaadi. Nimeks pannud tal “Save the World” ja illustratsioonina on kasutatud koomiksistiili.
Igatahes, kui siiani on nad olnud peamiselt minimali esindajad, siis SuperMayerina (olles varem küll remixe teinud), on nad kätte võtnud indipopi ja funki, unustamata siiski neid segada technoga. Näiteks üks lugu, “The Art of Letting Go” on hot-chipilike biitidega, korrates sõnu “let’s get to it, relax, let me go”, lisanduvad veel nii väiksemad kui suuremad kellakesed ja kitarrikäik.
Ja mis on sel techoga pistmist? Panengi siia teise loo, mis ikkagi on minimal; aga ei puudu ka ksülofonilaadsed helid.
Kuula: Two of Us
Panen siia ühe Superpitcheri enda loo ka, kuid see on mashitud ühe Taani bändi Laid Back looga “White Horse” (1983). Kuulda võib ridu “If you want to be rich, you’ve got to be a bitch“. Ma isegi ei tea kes selle loo teinud on, aga leidsin selle kunagi kui otsisin Superpitcheri originaallugu.
Kuula: Fieber
Tags:
ger,
minimal,
mp3,
techno
Kathy Diamond on järjekordne sheffieldlane, kes mu kõrvu paitab; tüüpiliselt paljudele, tegutseb ka tema nüüdseks Londonis. Juba aastaid on ta lugusid sepitsenud, tal oli ka väike edulugu 2003. aastal lugudega “Sunshine” ja “Miracles Just Might”. Aga täispika plaadini jõudis alles nüüd.
“Miss Diamond To You” toob meieni Kathy peamised mõjud soulist, discost ja r&b-st. Produtsendina astub üles Maurice Fulton, kes sai 90ndail hakkama ka mõne house hitiga. Siin loob ta tänapäevases olustikus maheda 80ndate haussimõjutustega meeleolu. Kathy hääl on meelitav - ta on kaasaegne laulukirjutaja diskokeerises, kuid samas on kõik kuidagi maha keeratud. Vahelduvalt domineerivad on bass ja Kathy laulmine, ka tagasihoidlikke sündikäike on piisavalt.
Esimesest viimase helini, kuhu vahele jääb üks tunnike, on kõik äärmiselt sujuv; esialgu on lood kohati eristamatud. Huvitav, et osade lugude introd on paigutatud hoopis teiste vahele, mis on suht kaval nipp ja aitab lugusid omavahel veelgi rohkem siduda. See on üks neist albumitest, mida saab korduvalt täispikkuses nautida. Uut pole palju, aga meeldiv siiski. Kodukuulamise funky disko, millest võiks oodata väga häid remixe. Tema MySpace lehel on üleval kuulamiseks “Over”.
Rating: 
Kuula: plaadi võtmelugu “All Woman“
Tags:
criticism,
disco,
house,
mp3,
rated,
record,
uk
Jajaa, käisin mina siis ükspäev solaariumis. Mingi hetk tundsin lampide all, et näol on täiega kuum, isegi puhurid ei aidanud. Noh, nägu on veidi punane, mis seal ikka. Aga siis tuli tõde ka minu jaoks päevavalgele - umbes kümmekond inimest imestasid, miks ma lampe nõrgemaks ei keeranud. Tänks, et nüüd ütlesite. See oli nagu kõigile teada, mina ainus loll.
Aga täna sõidan ma Tallinnasse, linna kuhu ma loetud nädalate jooksul loodan ka püsima jääda. Saatsin täna ühe CV ja motivatsioonikirja, mida eile töö juures suure igavuse kütkes vorpisin. Plaanis veel mitmesse kohta kandideerida. Ja eesmärgiks on hakata niiöelda normaalseks inimeseks, kes käib kaheksast viieni tööl ja puhkab nädalavahetustel ja saab kindlat palka. Ka see helesinine unistus naerdi eile mitu korda välja, aga ma tõesti tunnen hetkel vajadust sellise töö järele. Edu siis mulle. Pakkumised on ka oodatud, pea-asi, et mingi ajudetööd nõudev ametikoht oleks.
Ja kes veel ei tea, on ka Björkil uus laul välja tulnud ja peagi plaati oodata. Uus laul, Earth Intruders, on selline 90ndate alguse mõjutustega. Panen siia ka viimaste nädalate põhilaulu, mida juba mingi kümme korda päevas vahepeal kuulasin.
London Elektricity - I Don’t Understand
Tags:
mp3,
plaanid,
poletaibu
