Tag Archive for 'house'

Love On The Line

Seductive, yet naive. But that’s something to like. House-rooted Crazy P has delivered a classic with this.

YouTube Preview Image

Tags: , ,

Bruce Willis Is Dead

Flat Beat

The father of “Flat Beat” is on Ed Banger now and has no mercy on either Bruce or the dancefloor. This is rave!

Mr. Oizo has been busy lately with a soundtrack (Steak) and some remixing and appearing on albums with Uffie, Sébastien Tellier and SebastiAn.

Listen: Mr. Oizo - Bruce Willis Is Dead

Get Flash to see this player.

Tags: , , , ,

Some of the best music…

…that I like at the moment can now be found at vivaindifference.muxtape.com . The muxtape craze takes us all to a good direction - easier to upload and manage and no need to cut/paste your own podcasts (unless you want it for itunes to ipod take-away).

I promise to update it and you’ll be able to follow from the right-hand sidebar as well. And why not make a post about new songs added :p

Some of you might know Swayzak that hail from London and focus on subdued dark house. Well, on their latest album, I’ve found a perfect example of a tech-house song that builds and builds and then, near the end (or the bridge of pop songs), finds a huge climax in a fantastic hook. Swayzak saved the best for last on their latest album Some Other Country released on !K7 last year as “They Return” is the last track on it. You can have a listen once you navigate to my muxtape :]

Tags: , , ,

Estonians dislike house and soul?

Masterfully, Estonians voted the best singer off from the first final of the second season of “Estonia In Search For A Superstar” the local equivalent of X Factor and American Idol.

Keit (pictured on the right), you can cry if you want to, but this is not your party, anymore. Well, on the more “gleeful” side, Anna-Liisa Supp (on the left), one of the best among last year’s contestants, was voted off in a similar case where talent and the performance itself meant little to the public. Maybe they’re too mature for the teenage oriented Superstar show where posing and almost passing for a talent is something to strive for.

Or is it that the house/soul loving part of the audience missed Keit’s performance which was first and then, as they found the general level of talent paper thin, switched the channel never returning. Well it may be the case that they’re poor as well; but I can’t even vaguely imagine who votes anyway. Just friends? Is it then really about having a strong orkut network?

Anyway, I hope that Keit finds her way through (and perhaps emigrates from Big Bad Taste Land Estonia). For instance, Anna-Liisa Supp added a follow-up to her wonderful “Bigger than Everything” on her myspace recently. That’s exactly what happens (good music!) when people get to do what they like/want and dedicate themselves to the cause.

Yes, I wouldn’t have dared to imagine this disappointment of results.

YouTube Preview Image Tags: , , , ,

We Are Reasonable People

Oli kunagi Sheffieldis selline muusika, mis tantsles hingestatud kehale mõeldud funki ja disko ning külmema ja raskema animatrooniliselt masinlikuma muusika piiril, mis sai oma alged Kraftwerkist, hip-hopist ja electrost. Naudingupõhimõttele ehitatud mehhaniseeritud funk-machina, see oli WARP Recordsi algus.

6 tundi võttis aega, et teha lugu. Sellist, mis täidaks terve ruumi süntekatega, puuduvad efektid, samas on kõik vägagi efektne. Helidekogumikku ei osatud pealkirjastada, niisiis sündiski “Track With No Name”, seejärel andsid sõbrad endile nimeks Forgemasters.

Klubirahvas hullus sellise sünteetika peale, 1000 isepressitud koopiat sulandusid nädalaga massidesse. Warp Records lasi selle välja 17. augustil 1989. See oli nende esimene pressing. Sheffield Bleep (house ja techno segamini) oli alanud. Järgnesid Nightmares on Wax, Sweet Exorcist, LFO (kellest sai üks mu lemmikuid), Tricky Disco.

Kuula: Forgemasters “Track With No Name”

Get Flash to see this player.

Tags: , , , , , ,

Kathy Diamond - Miss Diamond To You (2007)

Kathy Diamond on järjekordne sheffieldlane, kes mu kõrvu paitab; tüüpiliselt paljudele, tegutseb ka tema nüüdseks Londonis. Juba aastaid on ta lugusid sepitsenud, tal oli ka väike edulugu 2003. aastal lugudega “Sunshine” ja “Miracles Just Might”. Aga täispika plaadini jõudis alles nüüd.

“Miss Diamond To You” toob meieni Kathy peamised mõjud soulist, discost ja r&b-st. Produtsendina astub üles Maurice Fulton, kes sai 90ndail hakkama ka mõne house hitiga. Siin loob ta tänapäevases olustikus maheda 80ndate haussimõjutustega meeleolu. Kathy hääl on meelitav - ta on kaasaegne laulukirjutaja diskokeerises, kuid samas on kõik kuidagi maha keeratud. Vahelduvalt domineerivad on bass ja Kathy laulmine, ka tagasihoidlikke sündikäike on piisavalt.

Esimesest viimase helini, kuhu vahele jääb üks tunnike, on kõik äärmiselt sujuv; esialgu on lood kohati eristamatud. Huvitav, et osade lugude introd on paigutatud hoopis teiste vahele, mis on suht kaval nipp ja aitab lugusid omavahel veelgi rohkem siduda. See on üks neist albumitest, mida saab korduvalt täispikkuses nautida. Uut pole palju, aga meeldiv siiski. Kodukuulamise funky disko, millest võiks oodata väga häid remixe. Tema MySpace lehel on üleval kuulamiseks “Over”.

Rating: ★★★★☆

Kuula: plaadi võtmelugu All Woman

Get Flash to see this player.

Tags: , , , , , ,

Gus Gus - Forever (2007)

Kindlasti mäletate Islandi indie mõjutustega tantsubändi Gus Gus, kelle vast suurim hitt on David, transseeriv house, mis kordas endamisi ridu “I still have last night in my body, David, I wish you were with me”. See on vast kõige nö tra(ää)nsum, mida minu kõrv talub, umbes nagu Madonna “Confessions” plaat.

2002. aasta Attention oli Gus Gusi kõige tantsulisem plaat, sirgjoonelisem kui eelmised, mis olid kohati hõredama kõlaga tripp-hoppivad ja paigutusid elektroonilise muusika maastikul kindlasti indie valdkonda. Ehk hetkel võibki rääkida kahest erinevast bändist - esimene oli kaheteistkümnest koosnev kollektiiv, teine on nüüdseks kolmeliikmeliseks kahanenud tantsuhelisid tootev koosseis. Just viimane osa selle grupi loost on väljendunud pigem paigalseisus.

Kõik kiidavad selleaasta plaadisadu (ma sealhulgas). Ja seepärast mainiks ka ära, et Forever pole kindlasti halb plaat, lihtsalt veidi pikaleveniv ja vuugitäitest mittepuutumata. Teised kriitikud räägivad (jajah, teised, sest ma olen ka ju kriitik, haha), et Forever pole just eelmise plaadi otsene jätk, aga pigem kordab seda, väheseks jääb uudsus. Samas, võtame näiteks mingi suvalise kaasaegse hetkel kuuma bändi, konkreetsemalt näiteks Simian Mobile Disco. Küsimus selles, kas nende heli on kuidagi uus? Kas nad ei korda juba kedagi? Eks ikka nende artistide juures, kes endale meeldivad, oodatakse ikka mingil määral arengut ja uusi helisid, kuid uuetele bändidele andestatakse niiöelda vana sound üsnagi kergelt (või siis neid ei panda üldse tähele). Teise äärmusesse ulatuvad aga puritaanid, kelle jaoks ei tohiks vast Franz Ferdinand kunagi enam oma soundi muuta. Seega, kui väga ma ka ei tahaks Valner Valme moodi kõlada, ütlen ma siinkohal, et hindame siis muusikat tema pop-kvaliteeti kaudu. Oeh, sai paika.

Kordusi ja sarnaseid sündimeloodiaid kasutades on plaat küll ühtlaseks saadud, kuid vokaaliga lood on miskipärast lihtsalt paremad. “You’ll Never Change”, “Hold You”, “Need In Me”, “Sweet Smoke”, “Forever”. Osalt on nad fokuseeritumad, teisalt tõmbavad sõnad ja laul ikka tähelepanu mujalt ära, ja suurimad kannatajad ongi seega instrumentaalsed lood, kus tõesti võib leida paigalseisu, lihtsalt ununeb, mida kuulasid. Siis on see next/skip nupp.

Esile tõstaks aga lugusid “You’ll Never Change” ja “Sweet Smoke”, kaasaegsed kummardused vanakooli haussile, inimliku vokaaliga, mis pole kaugeltki perfektne, ja see meeldibki. Samuti vaatavad nad tolleaegse techno poole lugudes “Forever” ja “If You Don’t Jump You’re English”. Huvitekitavate pealkirjadega lood nagu “Porn” jätavad aga suhteliselt külmaks. Võiks ju mõelda sellele räpafaktorile muusikas, aga see pole siiski porno ja “Lust” on veelvähem. Seega ei mingeid mälestusi eelmisest ööst a la David. Ja plaadi lõpuosa kaob kuhugi, oleks siis hämarus, aga tegelikult hakkab hoopis häirima, sest tahaks kütet. Pealegi on lõpulugu “Mallflowers” minu jaoks juba liiga trance.

Alguses lubab plaat palju ja siis jäb seisma, aga kui lugusid noppida, võib diskot endale kujutleda küll.

Rating: ★★★☆☆

Gus Gusi poolt on valminud ka üks mu lemmikvideosid “Starlovers”, mille lahtimõistatamise jätan teile.

YouTube Preview Image

Tags: , , , , , ,

Mutant Disco 20. juuli

Von Krahli baaris, tegelikult ka teatripoolel, mässab täna Mutant Disco. Vat see on üritus mis on mind korduvalt viinud klubisse Prive, erandlikult, sest see klubi pole just mulle nautlemiseks loodud. Kusjuures Mutant ei valmista kunagi pettumust. Tantsitud on palju. Ja seegi kord tulevad eesti esiplaadikeerutajad Siim ja Raul ja muidugi Rhythm Doctor võimsalt: Krahli teatrisaalis, kaasa on nad endaga meelitanud sellise bändi nagu Chicken Lips, õigemini ühe liikme, Steve Kotey.

Steve Kotey Chicken Lips ise on disko, kaasaegne loomulikult; suht funky. Viimast plaati iseloomustavad lihtsad meloodiad, läbistav dub. Laul on maetud bassikäikude vahele, meenutates kohati isegi Bowiet. Chicken Lipsi “He Not In”, nende vast tuntuim lugu, oli 2002. aastal üks peamisi algeid, kust tekkis huvi 80ndate electro vastu, tuues kaasa terve bändidearmee, kes electromõjusid üle hakkasid võtma. Seega võib end tantsuks valmis seada ja mõnusat funk-dub-house setti oodata.

Baaris võib aga mõnu tunda vanakooli jungle‘ist. Hea-hea, kunas ka see muusikavaldkond on mulle nüüdseks tuttavamaks saanud. Mängivad seal siis Pinball, Drummie ja Orav.

Kuula: Chicken Lips - Boil in the Bag. Fantastiline lugu, meenutada tasub hetkel kuuma dubstepi, eks; plaadilt Extended Play (2002); samas ei näita see lugu hästi nende praegust stiili.

Get Flash to see this player.

Pilet 100/150

Tags: , ,