Archive for the 'society' Category
Haigekassa alustas kampaaniaga “Kaunis naine on kaine. Ãœtle alkoholile ei!”. Ideepoolest on muidugi alkoholi liigtabimisega kaasnevatele probleemidele viitavad kampaaniad õilsad ja teretulnud (mitte et ma ise mingi karsklusaktivist oleks). Ãœhiskonnas neid probleeme jätkub, millele kütteks alkohol, kuid samas ei saa minu meelest teha sotsiaalkampaaniat, mille keskmes on üks sugupool. Eriti veel kui teema puudutab nii mehi kui naisi.
“Meeste alkoholismist on palju räägitud, aga see tendents süveneb ka naiste hulgas. Kõik algab kergest tipsutamisest. Need võivad olla üksikemad või muude probleemidega naised, kes arvavad, et igaõhtune klaas või paar veini ei tee midagi,” põhjendas haigekassa kampaania ideoloogiat koordineerijafirma Referents OÃœ tegevjuht Ilona Laido.
Niisiis üks filosoofiasse kalduv küsimus: kas tegeleda levinuma probleemi lahendamisega (meeste alkoholismi tagajärjed) või vähemtuntud probleemile (naiste endi koledaks joomine) viitamisega. Kas mehed ei joogi ennast koledaks? Haigekassa kampaaniast võib jääda mulje, et ilu on miski naiste privileeg. Kampaaniat kandvad plakatid kujutavad koledat naist aga hoopis mehepoisina (tänavapildis võib leida selle ülemise näo kõrvalt ka juukselipsud).
“Naise väline ja sisemine ilu on väga delikaatne, ent sihtrühma jaoks tähtis teema. Alkoholi liigtarbimisega seotud terviseprobleemid paistavad nii tipsutajale kui ka tema lähedastele silma eelkõige muutunud välimuses. Kui üks kaunis daam on end koledaks joonud, siis võib juhtuda, et teda ilusaks juua ei ole enam võimalik,”
“Mõnikord tuleb näidata, kui kole võib naine olla. Olgu see kampaania Å¡okeeriv,” põhjendas Laido iluaspektile rajatud reklaamikampaaniat.
Minu meelest on selle kampaania juures pigem Å¡okeeriv selle kohatine Å¡ovinism. Saaks ju ka üldisemalt ja ilusamalt: “Kaunis inimene on kaine!”
Allikas: Eesti Päevaleht.
Tags: criticism, meedia, sotsiaalPeeter Tulviste saunas räägitud nali:
“Inglise arheoloogid olla kaevanud 200 meetri sügavuselt välja netikaabli ja järeldanud, et vau, nende ühiskond oli tehnoloogiliselt juba nii arenenud, et aastasadu tagasi tunti juba internetti.
Umbes samal ajal olla ka prantslased kaevanud välja miskise kaabli. Kui selgus, et 300 meetri sügavuses oli peidus valguskaabel, leiti et ka prantslased on aastasadu, kui mitte rohkem, olnud enimarenenud.
Kuid siis kaevas Mart Laar koos teiste ajaloolastega Eestis 500 meetri sügavusele,
ja ei leidnud midagi….
ning tegid suure järelduse:
Eestis oli juba aastatuhandeid tagasi Wifi.“
Me saime koju lõpuks internetiühenduse ja juba täna öösel ma kirusin seda ja muutsin settinguid, et netti saada.
Nalja eest tänud kolleegidele Kaarlile ja Stellale.
Tags: naliSel ajal kui arengumaades ei oska inimesed unistadagi kraaniveest, käin mina ja kirun. Kirun, sest vett pole. Eile lõunapaiku ta kadus…
Harjumusest on vaja iga väiksema liigutuse peale käsi loputamiseks kraani alla toppida. Ja seda ka siis, kui viimasest vett-ei-ole ohkest möödunud kõigest loetud minutid. Hämmastav kuidas võib luksusega ära harjuda.
Aga hommikul jõudis kohale Tartu Veevärk, kes raputas oma kaevamisega mind üles (väristasid maja iga 15 sekundi tagant, üle viskas). Augu tegid nad aga täpselt maja välisukse ette. Ehk: sealt eriti välja ei pääse. Õnneks, õnneks on meil ka tagumine trepikoda (mille võtmeid mul küll pole, aga siiski).
Muidu on kah jama päev. Veel üleeile saabus pakkumisi nädalavahetuse tegemiste osas. Aga eile tõmbasin nad kõik maha. Vat. Vat-vat-vat. Oli selline tuju. Täna vilistan ka osakonna ürituste peale.
Pealegi sain netipangas ahastuse. Ma olen ikka täielik materialist. (ohe)
Ja siis kui ma ütlesin, et meil arenenud maades on liiga palju pseudoprobleeme (pole poest midagi osta, intriigid, probleemid sõpradega, akommunikatiivsus, rahapuudusel ei saa solaariumi, süümekad pidutsemise, süümekad trennivaba elu pärast) ja me oleme tõelised mured unustanud (veepuudus). Et Maslow püramiidis oleme kõrgele jõudnud: kõike, muuhulgas heategevust tehakse enda ego upitamiseks. Seepeale kostis Inglane, et tal on hea kuulda “good old cynical Estonian” juttu.
Seejärel ta kinnitas mu ütlusi. Kohtus mingi poliitikuga, kes käis Aafrikas mingeid lapsi aitamas ka ainult selleks, et oma resümeed parandada. Tõesti: okkkei. :s
Nii, kuhu sai altruism. Kes ära pätsas?
Untagged
No ma ikka ei mõista. Meie ajakirjandus on lõplikult ära keeranud. Tänane Päevalehe repliik on täiesti super.
…et kui muu maailm poleks omal ajal käed rüpes pealt vaadanud, kuidas Hitler Saksamaal võimule tuli, siis jäänuks ehk ära ka 20. sajandi suurim tragöödia, Teine maailmasõda. Sõda, mis ka Eesti pooleks sajandiks võõrale võimule allutas ja inimestele palju kannatusi tõi.
Esimene lugejakommentaar lahustab Päevalehe toimetuse must-valge maailmapildi koheselt. Kuigi see on debateeritav, aga arvestatav tegur siiski.
Tõesti hämmastav. Tänapäeval teab vist iga 4-5 klassi laps, et kui Hitleri-Saksamaa poleks rünnanud, oleks Stalini-Venemaa igal juhul Euroopale kallale tunginud.
Ning asjad lähevad keerukamaks kui mõelda, et polnud Eestigi siis demokraatlik; olid veel kolmandad riigid nagu Jaapan ja Itaalia; sõjale eelnes Hispaania kodusõda, kus OLI välist sekkumist ning palju muid faktoreid, mis lehetoimetusele pähe kas ei mahtunud, või ei meenunud (kui just tegu pole demagoogiaga, millele viitab teine lugejaarvamus repliigi kohta).
Tõesti-tõesti, kes Päevalehes arvatakse ikka veel, et kogu maailmasõda ning Eesti iseseisvuse kaotamine on natside juhitud Saksamaa ja Lääneriikide sekkumatuses��?
Kui Postimees on väidetavalt Reformierakonna käpa all, siis kes kontrollib Päevalehte? Ooo, Hõbemägi! Ooo, Hõbemägi, äkki vihjad sa?
Tom Vek - C-C (You Set the Fire In Me)
Presidendikandidaate hinnates peaks märkima ka nende staaritsemisoskusi, eelkõige võrreldes lätlaste, leedulaste, kuid ka soomlaste esikodanikega. Ja kui meie president on kõige staarim, saaks Eestist kunagi keskus Põhjamaades, Tallinnast ainus linn, mida USA president siinkandis väisaks (Metallica juba näitab üles sellelaadset initsiatiivi) ning Riia, Helsingi ja Stockholm taandataksegi provintsilinna staatusesse. Muhaahaaa.
Rüütel, hall kuju, pole seda suutnud; Savisaar ekspordiks väljamaadesse vaid kurikuulsust.
Kuid kuidas leida staari? Korraldame suurejoonelise konkursi!
Viimasest saaksid lõppvoorudesse edasi erinevate testide-eksamite sooritamisel selguvad paremad. Need, otseloomulikult unikaalsed, testid sisaldaks loogika- ja probleemülesannete lahendamist, kultuuriteadmiste esitamist ning kirjutamisoskuse kontrolli (vajalik kõnedeks, hilisemateks autobiograafiateks ja memuaarideks; hea kui juba varem suisa romaane või jutukesi kirjutanud). Põhirõhk võiks siin olla kultuuril, sest sellest võiks ju midagi ikka teada-osata.
Seejärel pangem kandidaadid vätlema, mitte omavahel, vaid välismaiste tegijate-poliitikutega. Alustada võib Vike-Freibergast. Kuid milleks piirduda temaga. Valimisdebatti peaks haarama ka isikuid nagu Chávez, Berlusconi, Chirac, Hillary Clinton, Rasmussen, David Cameron (kas uus Blair, ainult et Konservatiiv?), Dave Morris ning Helen Steel (võitsid nn “McLibel case’i” McDonaldsi vastu). Kindlasti võib siia lisada veel hulgim nimesid, kes saaksid meid aidata.
Muidugi peaks nende k�igiga korraldama intervjuud Tim Sebastiani (kunagine Hardtalk’i saatejuht) ning Ameeriklaste poole pealt Larry Kingi juures (odav populaarsus sealmaal on alati teretulnud). Samuti tuleb kandidaatidele korraldada pressikonverentsid, kuhu on valitud vaid tüütuimad, osavaimad ning teravaimad, aga ka parimad ajakirjanikud igast maailma nurgast neid piinama.
Ning lõpuks võiks viimases voorus Michael Moore neist “dokumentaali” üritada vändata. Seda võiks seejärel hinnata kas või järgmine Cannes’i zhürii (ehk siis mida parema käki Moore teeb, seda staarim kandidaat, aga nende hindamine vajaks rohkemat täpsustamist ning eriauhindu, sest muidu oleks siin potentsiaalne võit Savisaarele).
See kõik näitaks, kes tõeliselt presidendiks sobiks. Ja ma isegi usun, et konkurentsivõimelisi oleks (nagu näiteks Ilves).
Ma tahaks näha-kuulda vastupakkumisi Ilvesele. Kas üldse on kedagi, kes sellesse ametisse hetkel paremini sobiks? Ning kuigi Euroopa Parlamendi valimiste osalusaktiivsus oli ääretult madal, suutis Toomas Hendrik Ilves tõestada oma populaarsust ka rahva seas (omaasi, kas need olid just põllumehed ja pensionärid). Seda väidavad samuti arvamusuuringud (kuid need on alati vildakad).
Au ja kiitus Reformierakonnale nende valiku eest!
Kuid Laine Jänese esiletoomine sellises kontekstis? No jah, veel üks naispresident siia kanti soomlaste ja lätlaste vahele.
“Reformierakonna teade pakkus Lukase sõnul palju teavet, näiteks seda, et Laine Jänes on juba 40-aastane” - Eesti Päevaleht
Untagged
Nii palju kui ma täna kodutöö asjus surfanud, on jäänud täpselt selline mulje, et maavalitsused ei tegele küll millegi muuga kui mõttetute netilehekülgede ülevalpidamisega. Ei tegele nad transpordi, hariduse, keskkonna, sotsiaalteemade ega koordineerimisega. Parimal juhul oskavad nad ainult arengukavasid koostada.
Aga muidu on mul plaanis midagi desperatiivset kokku kirjutada, sest andmeid nagunii pole. Ma olen ju riigiteadlaseks maskeerunud politoloog ja seega oskan ainult hämada; milleks see avalik haldus. Ülesande andmisel võiks ikka arvestada ka sellega, kes seda täitma peavad. Ja üleüldse, miks jäi eelmine kord maavanema loeng ära? Äkki ma oleks teada saanud, et maavalitsused polegi nii mõttetud institutsioonid.
Tags: haldus, infopuudus, kool, poliitikano ma ütlen, et televiisor on kurjast. otsustasin seda siis natuke vaadata täna. ja no ma ei saa aru. mõistan, et šampoone, autosid ja moodi võib reklaamida paljaste naistega, aga on see vajalik kirjandusklassika puhul?
raamatud on jälle moes. ja ohhoo, kesse loeb? mingi saunalinasse mässitud paljas tibi. kui minu arusaam on, et kirjandusklassika on eelkõige suunatud intelligentsemale inimesele, siis selline reklaam tähendab, et kas intelligentne inimene loeb raamatuid olles pea-aegu alasti või et EPL loodab ka odava hinnaga kirjandusteoseid (aga ikkagi nö klassika) seksiga müüa (ehk siis vähemintelligentsele meessoost isikule?). Jääb mulje nagu Eesti Päevaleht hakkab järgmisena kolmandal lehel paljaid rindu näitama ja tabloidistub lõplikult. (kuuldavasti on peagi www.epl.ee pornosait)
järeldus - moes on osta endale raamatuid, mis riiulil olles jätavad sinust intelligentsema mulje, kusjuures nende soetamine on alateadlik protsess, mis on indutseeritud teleekraanil palja naise nägemisest - ehk raamatud on (jälle) moes.
telemeedia annab kõigele uued proportsioonid.
Tags: alastus, criticism, eesti päevaleht, feminism, kirjandus, meedia
