Archive for the 'varia (ego)' Category

Olen nüüd kaasaegne

Võtsin Wordpressis kasutusele legendaarse kujunduse Kubricku edasiarenduse K2. Endine, suhteliselt staatiline, lehekülg ei võimaldanud eriti palju. Nüüd vaadake aga, ülevalpool on horisontaalne menüü, mille paigaldamise soovist kogu siinse kupatuse uuendamine algaski.

Jälgida tasub ka arhiivide lehekülge (edit: mis küll wordpressi enda uuendamisega enam ei funka) või siis kerimisega tehtavaid tagasihüppeid. Muid üllatusi luban hiljem. Nüüd vaid vaja mõelda, kas see ka eestindada (proovisin, aga kohe ei kukkunud välja), jätta seguks inglise keelega (täitsa meeldib see mõte) või võttagi viimane keel aluseks.

Tags: ,

Pealinnasegadus

Tallinn on mind igatpidi imelikuks teinud. Esiteks ostsin ma üle nädala just oma esimese Tupla. No mismõttes nagu! Ja siis veel kõik need muud vahvad ja mitteniivahvad (peamiselt viimased) juhtumised, mis eraellu korrektuure toonud. Vanemate juures ka kahtlane, sest seal kõik sassis, koristamata ja remontimata. Viimast ma peaksingi organiseerima; andke soovitusi, kust saada head ja mõistliku hinnaga köögimööblit.

(almost) kukimuki

Tags:

Tere, Tallinn!

Tähtsad teated! Elan nüüd Tallinnas, (ja-jah, tagasi vanematepessa) ja raban tööd (elan sisse). Nüüdsest tegelen sotsiaalalal, nimelt võitlen tudengite õiguste eest ja esindan neid (teid?) Eesti Üliõpilaskondade Liidus sotsiaalpoliitika nõunikuna. Vat nii. Seega, trehvab pealinnas ja kurtke muresid :p

Tags: ,

KUMU ÖÖ vol.2 (oli plätserdis)

Eile oligi muidu karta, et ootused on seoses eelmise aastaga liiga kõrgele kruvitud. Alguse sai värk ülipikast sabast, olime sunnitud kohe ukse juurde end trügima. Hea, et me seda just siis tegime, sest meie järel sulgusid ka uksed neile, kes eelmüügist piletit muretsenud ei olnud (kuigi mul oli olemas, aga siiski). Seega haha.

Põhiprobleem oli aga endiselt vetsujärjekord. Lootsin, et äkki eelmisest aastast oldi õpitud, aga ei (oli siis mitu välikäimlat ja vähem rahvast). Jajah, kahjuks pole ma Lõuna-Eurooplane, kes suudaks tunde järjekorras seista ja lihtsalt lobiseda (ja pissijärjekorras trügimine ei pruugi ju hästi lõppeda).

Ja kolmandaks sai korralikku jooki ainult ühest kohast, mujal oli A le Coqi promo ainult (Special ja Chill, ei no tore kui minu eest ära otsustatakse).

Aga mis peamine, esinejad valmistasid ka minu jaoks pettumuse. Muidugi oli selge, et rahvas pole sinna esinejate tõttu kokku vajunud, kuigi selline keskmine “trenditeadlikum” eestlane oli Tenori ja Broken Time Orchestra jazzuflirtidest küll veidi ootamatult rohkem sillas kui oleks lootnud. No jah, ja peaesineja ajal rahvas haihtus kuhugi tundmatusse. Vähegi rohkem huvitav oli Clark. Bola paiku olin juba meeltesegaduses ja üllatuseks pandi varsti kinni (mis see võis olla, mingi enne nelja?). Kas on probleem minu mälus või siis oli eelmine aasta see üritus kõikides neis aspektides veitsa etem. Jah, probleem on minus, sest keskmiselt eestlaselt ootan küll järelkiitusi üritusele ja esinejatele. Noh, seekord polnud just minu cup of tea. (aga muidu tore õhtu ikkagi).

Tags: ,

Kohv on minu parim sõber

Tagasi Tallinnas, meeldiv. Kolmapäeval sai jälle pidutsetud. Üle pika aja jõin ma suhteliselt palju ja ei jäänud liiga purju. Kuigi neljapäeval ärkasin võimsa peavalu peale ja vedelesin enamuse päevast liikumatult voodis. Lõppeks suutsin end õhtul bussi peale vedada. Kuigi endiselt kurnatud olemisega, ei suutnud ma puhata. Osaliselt närvis ka tööintervjuu tõttu, kus ma nüüd ära käisin, öösel muidugi suht magamata. Jajaa, parlamendi juures oleks põnev tööl olla.

Intervjuul oli ümarlaud ja viis inimest. Samas igati meeldiv vestlus, üritasin oma kehakeelt taltsutada (et ma käsi liialt ei vehiks) ja tegin ka paar apsu. Ütlesin, et Maripuu kuulub Riigikogu juhatusse, misjärel mind kohe parandati (aga noh Maripuu või Ojuland, miks ei võiks sassi minna). Eks siis järgmine nädal selgub. On muidugi ka paar muud varianti.

Nüüd jälgin linnaelu Radissoni katuselt. Olen sisse tõmmanud kolm kohvi, mõtlen arhitektuurimuuseumisse minna, liiga kaua pole käinud. Jajaa. Ning peas kummitab Roisin Murphy uus lugu Overpowered. Paistab, et sirgjoonelisus on muusikas moodi läinud.

Tags: , ,

Punanägu olen

Jajaa, käisin mina siis ükspäev solaariumis. Mingi hetk tundsin lampide all, et näol on täiega kuum, isegi puhurid ei aidanud. Noh, nägu on veidi punane, mis seal ikka. Aga siis tuli tõde ka minu jaoks päevavalgele - umbes kümmekond inimest imestasid, miks ma lampe nõrgemaks ei keeranud. Tänks, et nüüd ütlesite. See oli nagu kõigile teada, mina ainus loll.

Aga täna sõidan ma Tallinnasse, linna kuhu ma loetud nädalate jooksul loodan ka püsima jääda. Saatsin täna ühe CV ja motivatsioonikirja, mida eile töö juures suure igavuse kütkes vorpisin. Plaanis veel mitmesse kohta kandideerida. Ja eesmärgiks on hakata niiöelda normaalseks inimeseks, kes käib kaheksast viieni tööl ja puhkab nädalavahetustel ja saab kindlat palka. Ka see helesinine unistus naerdi eile mitu korda välja, aga ma tõesti tunnen hetkel vajadust sellise töö järele. Edu siis mulle. Pakkumised on ka oodatud, pea-asi, et mingi ajudetööd nõudev ametikoht oleks.

Ja kes veel ei tea, on ka Björkil uus laul välja tulnud ja peagi plaati oodata. Uus laul, Earth Intruders, on selline 90ndate alguse mõjutustega. Panen siia ka viimaste nädalate põhilaulu, mida juba mingi kümme korda päevas vahepeal kuulasin.

London Elektricity - I Don’t Understand

Get Flash to see this player.

Tags: , ,

Kevad püksis…?!?

Pühapäev oli vast üks kummalisemaid päevi üldse. Kõik tundusid olevat pohmased, intriigide keskel või siis lihtsalt omas mullis. Naljakad inimesed käitusid naljakalt, meil oli olla naljakas. Elu nagu filmis, aga klatšima siin hetkel ei hakka.

Igatahes on mul kevad püksis, vähemalt Stella nimetab seda nii. Aga see on lihtsalt nii äge. Ja ma räägin kõigile. Vahva. Kerstin arvab, et Allaniga on Tallinnas halvasti :P Muidugi esmaspäevast on see kevad suurt heitlust pidanud, sest pidin Tallinnast kooli ja töö pärast lahkuma. Aga muidu on otsus tehtud edaspidi pealinnas resideeruda (vast siis juuni algusest). Tallinn on ikka kodulinn ja armas pealekauba, täis armsaid inimesi, või siis nad kõlastavad seda linna ikka aeg ajalt.

Loomulikult olen ma nüüd kooli ka ette võtnud. Sel nädalal hakkasin mõtlema, et peaks ikka kõik ained hästi ära tegema. No enda rõõmuks või nii. Mul on nüüd inspiratsiooniallikas, kes käib koolis, koolis, tööl, kooris ja leiab aega sõpradele ja perele ja teeb hommikuks ebaõnnestunud omletti kanaga. Hihi. Täna jõudsin ka ühte loengusse sel semestril esimest korda, mitte, et ma varem poleks saanud käia, aga eks väga mitmed neljapäevad on kulunud magamisele.

Vahepeal sain kuskilt külma vist. Kurk haige, oli pisike palavik, täna oli hääl ära ja tegi valu, kui pikemalt kasutada. Aga tööl oli lahe. Nüüd ongi väike töömaraton nädalavahetusel käsil. Aga pole hullu. Peagi jälle karglen munakividel ja joon liigamitu rummkoolat :p

Tags: ,

Loom…

Viimasel ajal mööduvad päevad sarnaselt laiseldes. Olgu tööl või niisama. Muidugi tundub lähiminevikus tööl olemist ka juba palju olnud. Pealegi veedan järgmise nädala suht-ainult tööl. Eile sain ma miskipärast kõigi peale kurjaks, kui midagi teha ei olnud. Igavus tapab! Ajusurm. Samas täna oli rekordiline sissemagamine: jõudsin tööle veerand üheks. Ärkasin seitsme paiku, läksin kohe varsti uuesti magama ja magasin pool elu maha. Vähemalt selline oli tunne, kui telefonikõne mind äratas. Hea, et ma eile jooma ei hakanud. Aga homme pean ma kell 8 kooli jõudma. Kui masendav. Ja täna on ju kolmapäev - prallepäev.

Tundmatu töökaaslane: “Tulin koolist ära, kuna hakkas segama joomist. Nüüd paistab, et töö hakkab ka segama.”

Ees ootab ka pankrott ja sellele aitab tõenäoliselt kaasa ka lisanduv krediitkaart, mis mind pangas ootamas. Loodetavasti ma seda ei kahetse. Pangas lubati lisaraha, no nii palju kui krediit seda on.

Ja siis on hämmingut tekitanud ka vanuseteema: kas on võimalik, et keskkooliealised on oma vaimselt arengult samal tasemel kui mina? Ja kas see tähendab, et neil on eelis või kas mina olen maha jäänud? Palju küsimusi, vähe vastuseid. Pigem lihtsalt võtaks kõrvaklapid ja läheks jalutama. Ma tõesti ei mõista… paljusid asju. Aga ma olen õppinud segastest asjaoludest mitte välja tegema ja tegevusega jätkama.

Tags: , ,

Vaba…

Seoses viimaste kuude pidevate ümberkorraldustega olen selle blogi siin unustusse jätnud. Üritan seda viga edaspidi parandada.

Öösel jõudis mulle ka kohale, et ma olen nüüd ennast tagasi saanud. Vahepeal olin vangis, vist enda peas kinni. Aga Sipsi hea nõu ja mõni aeg kohale jõudnud kirjake tegid mulle selgeks, et oluline on see, mida mina tahan ja tunnen. Kahjuks on tunded muutlikud, sest mõistusest neid lahus hoida on võimatu. Seega jääb minevik just selleks, mis ta olema peab. Ja ma parem ei hakkagi hindama, et kas läks hästi või halvasti. Oli nagu oli. Teretulemast vallalisusesse, tagasi siis.

Kas see on kevad, minu muutunud staatus või miski muu, mis mind nii kergeloomuliseks viimastel päevadel teinud on? Igatahes tundub see eluvaim head tõotavat (nagu iga eesseisev katastroofki :P).

Get Flash to see this player.

Tags: ,

Pakkimiskunst

Üleeile sain laimivärvi hiidkohvri. Õhtul jõudsime aga odava rummini ja keldripere tarbis seda hoolega (eriti veel Martin). Viie paiku hommikul pakkisin kohvri täis. Ei mahtunud kinni, hiidkohver ju. Mõtlesin, et mul ei lähe ikkagi vaja kuut paari pükse - viskasin asju välja. Asusin rongi poole teele. Oi need trepid, oi kui raske kohver, siiski kohale jõudsin. Tallinnas ka ilusti koju.

Täna õhtul ütles isa, et hiidkohver ise kaalub juba mingi 6-7 kilo. Minul paanika - kaasa vaja võtta kaks kilo alkot, mingeid kapsaid ja kahe nädala jagu riideid ning ryanairi limiit kõigest 15 kilo. Ema heitis lihanoa kõrvale, pani end riide, viis mind poodi ja leidsime uue kohvri. Aga tolle kaalu ei osanud arvata. Niisiis ostsime kaalu - 4 kilo, rahuldav.

Nüüdseks asjad pakitud ja öösel bussiga Riia poole, kust lennuga Liverpooli, et sealt bussiga Manchesteri seigelda. Nädalake seal, nädalake Londonis ja 4 ööd Barcelonas. Siis kananduse tõttu üks öö Berliinis, et jõuda 12ndal Tallinna. Äge. Hoian kursis!

Igatsege siis mind (meid), ma juba igatsen teid. KUKIMUKI!!!

Tags: ,

Elu on…

…üks suur kukimuki. Aitäh, Stella :)

Eile õhtul kell 19 oli hommikusöök, täna kell 11 oli lõunaoode, nüüd kell 15 lõuna ja õhtusöök on planeeritud öösse.

Tööpäev lõppes öösel parfüümi maha pillamisega. Raisku läks hea paari nädala jagu head kraami. Minu Givenchy :( Aga täna ostsin uue, sellise kaneeliga ja jõululõhnalise. Nüüd on minuga iga päev üks suur Jõul.

Kaubamajas arvati, et me Margitiga oleme paar. Hiljem liitus meiega ka Sips, siis juba turuhoones, kus küsiti meilt, et kas me oleme õed-vennad, et nii sarnased välja näeme. No jah, mida kolm blondiini mulletitega ikka peale hakkaks.

Ahjaa. Ja täna olen mina Wham!. Plaanis 80′ndate pidu @ kelder.

.kukimuki.

Tags: ,

Päkapikunali

Peeter Tulviste saunas räägitud nali:

Inglise arheoloogid olla kaevanud 200 meetri sügavuselt välja netikaabli ja järeldanud, et vau, nende ühiskond oli tehnoloogiliselt juba nii arenenud, et aastasadu tagasi tunti juba internetti.

Umbes samal ajal olla ka prantslased kaevanud välja miskise kaabli. Kui selgus, et 300 meetri sügavuses oli peidus valguskaabel, leiti et ka prantslased on aastasadu, kui mitte rohkem, olnud enimarenenud.

Kuid siis kaevas Mart Laar koos teiste ajaloolastega Eestis 500 meetri sügavusele,

ja ei leidnud midagi….

ning tegid suure järelduse:
Eestis oli juba aastatuhandeid tagasi Wifi.

Me saime koju lõpuks internetiühenduse ja juba täna öösel ma kirusin seda ja muutsin settinguid, et netti saada.

Nalja eest tänud kolleegidele Kaarlile ja Stellale.

Tags: