Archive for November, 2007

Modeselektor - Happy Birthday

Modeselektor on juba aastaid koos töötanud Saksa duo; seotud on nad Ellen Allieni leibeli BPitch Controliga. Muusika on tugevalt technohõnguline, kuid leiab piserdatult nii hip-hopi, dubstepi kui electrot. Selline stilistiline eklektilisus aga sobib neile.

Siit leiab käputäie täiesti ideaalset tantsumuusikat. “Godspeed”, tagasihoidlik avalugu, on nende debüütplaadile vast kõige sarnasem, muu on uudsem. Plaadi parimad träkid on urban mõjudega ja vokaalidega: “200007″ ja “The Dark Side of the Sun” ning “Hyper Hyper”. Singel “Black Block” (video allpool) ja lõpulugu “Déboutonner”, mis on plaadi electrohiiud, võiks hästi istuda SMD ja Justice’i fännidele. IDM armastajad võiks kuulata aga “Edgarit”.

Modeselektor on lugudel appi võtnud üsnagi mitmeid ja eripalgelisi lauljaid, vast tuntuim neist on Thom Yorke, kelle vokaalid ängitsevad dubsteppival lool “The White Flash”. Kuigi Yorke’i tämber mulle isiklikult ei istu, sobib see siia valatult.

Siiski, mõned lood ei anna plaadile otseselt juurde ja venitavad seda liialt pikaks (”BMI” ja mõned lühikesed mõneminutilised lood, mille võiks ka vabalt vahele jätta). Samas siit leitav lugude erisus pakub kõigile midagi, aga mitte stiilis, et leiadki paar-kolm kuulatavat lugu, pigem ikka istub terve plaat ja mõnest loost saab suur lemmik.

Rating: ★★★★½

The White Flash (with Thom Yorke)

Get Flash to see this player.

YouTube Preview Image Tags: , , , , , ,

Jill Scott - Hate on Me

Üks meeldivamaid kaasaegseid souldiivasid, Jill Scott, on vahepeal suhteliselt märkamatult uue plaadi üllitanud. Jõudsin siiski jälile. Siit ka esimene singel tollelt plaadilt “Hate on Me”, mis küll ebatavaliselt jõuline laul tema jaoks.

YouTube Preview Image Tags: , ,

Ülestunnistus: olen sõltlane

Kui terves Eestis peaks internet vähemalt 4 tundi ära olema, leiaks aset revolutsioon. Ka mina, kui ei pääse ligi last.fmile ja youtube’ile, olen esialgu justkui ajusurmas, kuid kui see peaks kaua kestma…. Ühesõnaga, eile oli starmanil mingi kamm ja blokeeris need lehed ära. Esialgne paanika, et mu arvutisse on roninud viirus, asendus kiirelt suutmatusega midagi teha. Põhimõtteliselt mu mõttetöö muul suunal seiskus.

Täna mõtlesin, et huvitav, kui palju last.fmis passimine minu muusikamaitset ka siis reaalselt kujundab. Kõik need tabelid ja teiste kuulamisharjumused. Mõtled vahel, et kui lahe oleks kui ikka hoopis Björk oleks mu enim kuulatud artist? Ei? No kui see ei mõjuta, mitmes mõni lemmik on, siis vast äkki see, mida kõik teised kuulavad?

Jah, eks selles olegi võti. Me võrdleme üksteist. Mõõdame ikka ennast teistega. Kellele on oluline saavutada võimalikult suur kuulatud lugude number, või kes peab kindlasti olema ühe või teise bändi suurim fänn ning kuulaja. Kuigi pean tunnistama, et vahel tabab mindki taoline võrdlusvajadus ja seoses sellega teadlikult kuulatava muusika valimine, täidab playlist itunesis ennast enamasti ikka pigem tujude, meeldivusastme ning juhuslikkuse alusel.

Kusjuures, mul sai hiljuti täis 100 000 logitud lugu. Aga eks see on võtnud oma aja, sest kohe-kohe saab kolm aastat. Niisiis, uudishimulikud, mu viimase kolme aasta suurem enamus muusika kuulamistest on last.fmis ilusti dokumenteeritud. Seda enam, et pärast ipodi ostu, olen ka seal kuulatava enamasti scrobbled saanud (abiks Yamipod).

Siiski, last.fm on aidanud leida väga palju uut ja head kuulatavat.  !!!, The Beta Band, Camille, Skream, Final Fantasy ja Architecture in Helsinki on need, mis ma hetkel meenutada suudan, kelle avastamine või suurem menu minu jaoks on kuidagi läbi last.fmi käinud. Olgu see siis vaadates, mida teised kuulavad, uurides silte või mida iganes veel.

Ei tea, kas maksabki üldse sõltuvusravi otsida.

Tags: ,

Miks facebook myspace’i tapab?

Myspace populaarsuse peamiseks talaks on uued bändid ja muusika, facebooki puhul kõrgkoolide kursustevõrgud. Ise olen pikalt orkutis olnud. Üleüldse, facebook on vast eestlaste jaoks suht uuem värk. Igatahes olen mõelnud, et orkutis võiks ka bändilehed olla. Noh, videod tulid, aga see ikkagi kasutajatega seotud.

Niisiis. Facebook läheb ka muusikasse, ja sinna tekivad avalikud bändilehed, mis kättesaadavad, küll piiratud infoga, ka facebookis mitte registreerunutele. Myspace on korduvalt oma kasutajavaenulikkuse tõttu üheks kohutavamaks portaaliks kuulutatud. Igaühele on seal antud võimalus oma suurepärast andetust ja maitselagedust htmli abil eksponeerida. Liiga kirjuks muutunud Myspace vihkab eelkõige silmi ja väsitab ka kannatlikumad. Lisaks hakkavad lood mängima isegi siis kui nad kohe eos vaigistada. Ühesõnaga, ka mina ei salli seda lehte.

Siiski on myspace (väidetavalt) tootnud palju haipi ja üsna mitmele, ka heale, artistile andnud võimaluse üsnagi laia teadvusesse murda. Aga kas facebook kui hilisem alustaja võiks samale tasemele jõuda?

Ma arvan, et jah. Esiteks, wikipedia andmeil on facebookis registreerunuid 75 miljonit inimest versus myspace 107 miljonit. Teiseks on esimene informatiivsem kuna ta on lihtsalt puhtam ja kergemini loetavam. Kolmandaks, facebooki muusikaplatvorm on integreeritud allmusicu lehega, kust võetakse info diskograafia kohta. Loomulikult ei puudu meedia ega pildid või fännindus.

Ja neljandaks, mis kõige võimsam: fänniks hakates ilmuvad uudised bändi lehelt otse sinu uudiste feedi. Jah, facebook on manipuleeritav ja kontrollitav, kuigi sellegipoolest kaootilisem kui orkut. Aga sitaks parem kui myspace. Ja soovin neile edu.

Tags: , , ,

Kõik Pärnusse!

Tags: