Seoses viimaste kuude pidevate ümberkorraldustega olen selle blogi siin unustusse jätnud. Üritan seda viga edaspidi parandada.
Öösel jõudis mulle ka kohale, et ma olen nüüd ennast tagasi saanud. Vahepeal olin vangis, vist enda peas kinni. Aga Sipsi hea nõu ja mõni aeg kohale jõudnud kirjake tegid mulle selgeks, et oluline on see, mida mina tahan ja tunnen. Kahjuks on tunded muutlikud, sest mõistusest neid lahus hoida on võimatu. Seega jääb minevik just selleks, mis ta olema peab. Ja ma parem ei hakkagi hindama, et kas läks hästi või halvasti. Oli nagu oli. Teretulemast vallalisusesse, tagasi siis.
Kas see on kevad, minu muutunud staatus või miski muu, mis mind nii kergeloomuliseks viimastel päevadel teinud on? Igatahes tundub see eluvaim head tõotavat (nagu iga eesseisev katastroofki :P).
Get Flash to see this player.
