…on veidi kahtlased, sest Akismet võib ka normaalsed ütlemised (nagu Esta kirja pandu mõned postitused tagasi) lihtsalt spämmi alla liigitada. Siis pean mina sealt loetelust üles otsima ja panema no-spam. Kusjuures Wordpressiga tehtud uuel lehel on Akismet mind kaitsnud juba 333 spämmi eest (viimase 15 päeva jooksul 167 :s). Tundub kahtlaselt palju paari kuu kohta.
Seega vaadake, kas teie kommentaar ilmus kohe nähtavale, muidu võin ka mina sellest alles suht hiljem teada saada, nagu juhtus Estaga. Akismet ei salli linke ja aina karmimaks vist läheb. Panen vast hoopis tolle kinnitust nõudva sõnakasti peale…
Untagged
Järgnev lugu on eelkõige pühendatud kõigile, kes mind ihalevad (silmas pidades enda jälitajat siin virtuaalmaailmas, tõenäoliselt ka Tartu peal). Ta on lihtsalt naljakas (ta ei tee nalja, vaid lihtsalt ongi naljakas).
Final Fantasy - Please Please Please
Untagged
Mina olengi töönarkomaan, entusiastlik algaja. Kuigi eilne tööpäev päädis hääle kaotamisega. Öösel veel sain kuidagi rääkida, aga hommikuks asendus see pininaga. Terve päeva olen söönud palju sidrunit, joonud teed mee ja sidruniga, võtnud mingeid kurgupastille ja piserdanud taruvaiku. Päeval sain isegi suht normaalselt rääkida, kuigi telefonis ma vist väga kuuldav polnud. Lõpp-kokkuvõttes otsustasin Tartusse jääda (kodus passida) ja hommikul vara bussile istuda (jälle mingi minimaalselt maganuna).
***
Homset (tänast) ma eriti ei oota. On pulm ja igast sugulasi jookseb kokku. Üldse ei oota. Tõesti-tõesti, mis mõtet on tänapäeval pulmadel, kui võiks minna selle sama raha ja vaeva eest, mis nende korraldamisele kulub, kuhugi reisile? Miks on vaja joota oma sugulasi ja mõningaid sõpru täis ja neid seejärel talutada? Abiellumine võiks selline privaatne värk olla. Haha, 30-selt mõtlen kindlasti vastupidi. Eks need pulmad miski demonstratsiooni moodi ole.
Ja lisaks: seoses nende pulmadega laskusid mõned sugulased jälle omavahelisse nääklemisse mineviku üle. Ma üldse ei mõista, miks peab kutsuma pulma sugulasi; ma küll ei leia, et vereliin nii oluline on. Pigem eelistaks küll leida pulmast sõpru, aatekaaslasi (kes võivad olla ka sugulased), inimesi, keda ma austan ja kellega on vastastikune hoolimine. Vanaema on mulle ka korduvalt ette heitnud, et sugulased omavahel ei suhtle, et ma kunagi oma onutütrel külas pole Tartus käinud. Aga mida ma teha saan, kui mul pole temaga millestki rääkida. Heietaks lapsepõlvest? Pealegi, osa sugulasi suudavad mind alati geniaalse ja targana tundma panna (vanaema jutu kohased uhked juured mu sugulastes vist eriti välja ei löö; kõik polegi geenides kinni?). On siis seda nüüd vaja?
***
Miks kõik üritused samal ajal aset leiavad? Hansapäevad, Plink Plonk, SDMF, need pulmad?
Kuigi pühapäeval võib SDMFi raames ametlikul järjepeol kuulata technojumalate Derrick May ja Kevin Saundersoni sette. Loodan, et on ikka selline vanakooli värk neil varuks. 80ndad olid ikkagi liiga ägedad ju.
Untagged
Homme üritan tööinimese elu. Pooljuhuslikult astusin täna Maailmast läbi ja küsisin tööd. Teadsin, et nad otsivad kööki personali, aga lootsin, et tahavad ka kelnerit. Niisiis homme proovin.
Järgmine mõte (tegelikult eelmine) oli ronida Maarjamõisa ja verd anda. Nüüd oman suurt Kalevipoja šokolaadi. Valida oli ka Kalev ja Linda, aga teadsin, et kõik nad pähklitega ja valisin hoopi. Kalevipoeg on aga mandlišoks. Suur šokolaad :] Pealekauba veel hea tuju, et sain aidata ja tervistav toime (vereloome jne). Kusjuures, Esta, sinu blogis kirjutatu süü :P
Ning nagu näha pole ma eriline netiinimene (netizen) viimasel ajal. Kaalun isegi teleka soetamist ja digiTVd, et välismaiseid kanaleid vaadata. Täna vaatasin näiteks Deutche Wellelt sakslaste emigreerumist Kanaaridele (seal pole kliima nii ebamugav kui Lübeckis, mhmm).
***
Pidin kuulutama ka, et noorte kirjandusžurnaal Värske Rõhk otsib autoreid. Sobivad luuletused, lühijutud, muu proosa, arvustused ja esseed. Kirjandushuvilised, mõelge. Ma tean, et nii mõnigi teist kaaluks seda ;)
Untagged
