Ma jõudsin just järeldusele, et minust ei saaks head seksiteenuse pakkujat. Sest see eeldaks, et peab teenust ikka igasugustele osutama. Sest kui “valel” ajal (keskpäeval peale loengut) koju jõuda, võib sattuda väga kummalisse olukorda. Minul seekord nii hästi ei läinud, aga suurest toast kostis mõnulevaid hääli (päritolult televiisorlikud), aga ma ei tahtnudki rohkemat teada.
Kuid veidi hiljem, kui ma järelejäänud pannkookidega meeleheitlikult kõhtu üritasin täita, arenes järgnev vestlus:
B: “Kas ma tohin su käest midagi küsida?”
A: “Jah, palun väga. Ikka võib.”
B: “Kui vabameelne sa oled?”
A: “Üpriski. Või noh, üldiselt jah.”
B: “Kas ma tohin sind tagumikule suudelda?”
A: “Ei!”
B: “Kas sa mõtled nüüd minust halvasti?”
A: “Ei.” (aga naeruväärselt küll ja püüdsin kõigest väest end tagasi hoida, et ma talle näkku ei pahvataks)
Kust inimesed küll endale sellist julgust võtavad? Ma poleks tema asemel küll midagi sellist endale lubanud. Njah. Ma ei tegele siiski igasugustega, eks ole.
Untagged
i want love on my terms:
ma ootan endiselt reaktsiooni ühele teatud sõnumile. aga vastu kostab ainult ignorants ja tõrjuv suhtumine. kas keegi jälle suutis midagi kuskil nurga taga vahepeal rääkida? mind valdab tunne nagu ma oleks millestki olulisest ilma jäänud (what are the chances of that? me being away in belgium and all). kõik on kahtlane ever since semester algas. (või tahan mina lihtsalt liiga palju tähelepanu?).
aga nädalat shampusega alustada, seda kusjuures hommikul, on alati hea idee. kuidagi peab ju tähistama. siit moraal: avatud pudeleid lemmikjookidega ei tohi hommikuks poolikuna vedelema jätta. kuigi sellest ei juhtunud midagi halba.
uskumatu kui palju peensusi leiab filmist selle teistkordsel nägemisel. but that’s no news. luubi alla sattus uuesti “Citizen Kane”. mulle ikka meeldivad vanad filmid. mustvalgus on äge.
aga tegelt. muusikast ka siis siia. The Noisettes ; üks EP väljas, kõigest neli lugu, aga neli väga head lugu. Neid tasub jälgida. Noisettes’i eesnaine Shingai Shoniwa (laheda nimega ja veel parema häälega) muudab kõik täiuslikuks. Kuulata saab SIIT.
Untagged
Published on February 15, 2006
in music.
Tegelikult olen ma mõnda aega mõelnud bloggerist ärakolimise peale, et teha puha enda leht, aga ma lükkaks seda hetkel veel edasi. Kuid siiski, Mihkelsoolt tulnud “norivama inimese etteheide” saabus õigel ajal. Plaanisin juba ammu millestki muust kirjutada kui mittemillestki. Seega otsustasin ette võtta oma uusima muusikaavastuse tutvustamise.
Troy Von Balthazar (TvB), Maiu soovitus. Nimelt nägi Maiu teda soojendamas Yann Tiersenit (tuntud eelkõige filmi Amelie muusikaloojana, hiljem Good-bye Lenin!). Ja kuigi enamik ootasid juba pikalt, millal oodatud staar ise lavale saabub, siis Maiu jõudis niikaugele, et rääkis TvB-ga ning muretses tema plaadi (lisainfot minu eelmise postituse kommidest). Ka mina otsustasin ta siis välja kookida.
Just viimane suurim laine popmuusikas on folk, eriti kui arvestada eelmise aasta kriitikute nimekirjades figureerinud nimesid nagu Devendra Banhart, Bright Eyes, Patrick Wolf ja Sufjan Stevens. TvB on ka folk. Varem olevat ta rajumat muusikat teinud. Ja ma kujutan seda isegi ette kuidas ta midagi “Tristani” laadset ette kannab. Weirdo-folk Ameerikast on pop. Jah, meeldejäävad meloodiad, lühikesed lood. Kõiki laule saadab minimaalsuse aura. Just seda muusikat peab kuulama, kui oled üksi ning oled ilusalt kurvameelses, kuid siiski heas tujus (ehk mitte masenduses).
TvB kodulehel seisab biograafia all lakooniliselt: “Troy Von Balthazar writes beautiful music.” Ma arvan, et vähemalt minu puhul väljendab see tema lummavust piisavalt. Salapärasus muusika tegijate osas võib-olla täiesti muudab kogu kompoti paeluvamaks. Praegu on ta end suunanud eelkõige prantsuskeelsetele Euroopa riikidele.
Kuulake: I Block the Sunlight Out
Tags:
folk,
freak-folk,
singer-songwriter,
troy von balthazar
Ma koostasin oma lühiaja kolm võimalikku eluplaani. Üks neist on liiga absurdne, teine liiga laisk (jaguneb omakorda kolmeks) ning kolmas nõuaks praeguste hindade juures 10000 kroonist netopalka kahe aasta pärast (pluss inflatsioon). Sest jah, vaatasin city24s ringi ning leidsin end minimaalselt rahuldava korteri üüriks olevat kuskil 4000-5000 krooni (sest tahaks ikka vähemalt kaht tuba ning ikka linna tsentrumi lähistel). Kusjuures mind ikka üllatasid odavamad korterid (nii 2000-3000), kus paljudes puudusid näiteks pesemisvõimalused, või alternatiivina asub vets koridoris (enamasti väidetavalt puhas ja korralike naabritega). Või siis Viru väljak 850 krooni ööpäev?
Naljakad asjad need eluplaanid. Ning minu plaanid on veel eriti. Noh, aga ma parem detailidesse ei lasku. Mulle ei meeldi oma plaanidest liiga avalikult rääkida. Sest hoopis parem on kui mõni, kui see ka saab täidetud, tuleb teistele üllatusena.
Eile oli lastesaamise jutt. Ning jah, ma olen ego ning tahan kaht last (poissi ja tüdrukut) ning tahan neid ise kasvatada. Keegi teine ei tohi mind segada. Hoian lapsed endale. Vot. (ehk teisisõnu oleks minu lastekasvatamine vastuvoolu ning minu puhul kohe eriti vildakas. aga ma olen kindel, et ma olen hea, aus ning õiglane oma laste suhtes)
Untagged
vatvat. ma siis tegelikult mõtlesin, et kirjutaks ikka puhkusest siia ka, aga näkkää. jääb ära. või noh, belgia kulus ikka täie ette ära, mis siis, et ma see kuu nüüd näppu peaks imema, et kevadel oma finantsidega ellu jääda. sest mis puutub shoppamisse, siis ma olen parandamatu.
aga tegelikult olen ma juba neli tundi maganud. ei tea, kas sellest aitab?
(kribu klõpsas ja jäi seega kaadritaguseks. pärast seda astusin ma kuhugi ebameeldivasse kohta)
Untagged
